Kommentaar EPL artiklile Kuidas turgutada e-tiigrit? 14. veebruar 2011
Millist E-Tiigrit? Parimal juhul on tegemist kärvanud kassiraipega, kel on küll kohev saba ja teravad küüned ning hambad kuid neid omavahel siduv selgroog puudub.
Meile võib ju põhjusega tekitada vastumeelsust juba ainult sõna tsentraliseeritus kasutamine kuid IT-s ilma tsentraliseerituseta/terviklikusetta ei tee midagi ära. Ilmekas näide on kõne all olev artikkel. Kus igaühel on mingis osas omamoodi õigus kuid neid nägemusi ei seo miski.
Täna ei ole puudu ideedest ega oskustest. Skype ja Erply jne lubavad väita, et Eestis on piisavalt IT geeniusi, kes suudaksid lahendada ka kõige keerulisemad küsimused. Ainuüksi käesolevas artiklis on toodud palju väga häid mõtteid – ühtne rahastamine, terviklik lähenemine, iga kasutaja mugavuse/vajadusega arvestamine, omatarkvara tootmine jne – seega ei ole puudust ka ideedest.
Miks siis midagi ei toimu? Teadlikult liialdades väidan, et kõiges on süüdi pagana kapitalismus ja toon mõned näited:
Miks meil ei ole E-Küsitlust? Mille abil saaks korraldada ülitäpseid arvamusküsitlusi, kus selekteerimisvõimalused oleksid maksimaalsed, arvata saaks id kaardiga läbi digiboksi, internetist jne, Vähemtähtsates küsimustes saaks vastuseid anda kasvõi läbi tv puldi. Oleks ju tõeline E-Demokraatia kus arvamusküsitluste tulemused toimuks valimi 500 000 põhjal, mitte valimi 500 põhjal.
Aga nii ei saa meil on vaja SKP-d taga ajada ja sellise süsteemi olemasolul jääks tööta paljud arvamusuuringu firmad, saamata jääks palju maksukroone ning töötus kasvaks. Ka ei saaks siis tellida omale sobivaid uuringu tulemusi.
Miks meil ei ole E-Tarbija keskkonda? Kus tuvastatud isikud saaksid jagada infot rämpstoodete, ebakvaliteetsete teenuseosutajate kohta jne. Tekiksid soovitusküljed, kus tarbijatelt positiivse tagasiside saanud tooted saavutaksid eelise ja röövkaupmehed laseksid jalga. Tarbija võidaks ebakvaliteetsetele ja mõttetult kallitele toodetele/teenustel kulutatava raha ja aja. Kui siia lisada veel tootjatele tootearenduseks vajalik tagasiside kisuks asi juba E-Tiigri poole.
Aga nii ei saa, sest kui kaoks liigtarbimine laekuks ka vähem makse riigile ning töötuks jäänud õhumüüjad suurendaksid töötust.
Miks meil ei ole E-Lepingu keskkonda. Kus tuvastatud isikud saaksid sõlmida pretsedentidel põhinevate lepingunäidiste abil omavahelisi lepinguid (ost-müük, üürileping, tööleping jne).
Aga nii ei saa, sest siis jääksid ära paljud vaidlused, advokaatidel jääks tööd vähemaks, töötus suureneks ja maksutulu väheneks.
Miks meil ei ole E-Raamatupidamist? Iga isiku ja registrikoodi taga on numbriline info (sissetulek, kulud, varad, varade muutus) algorütmi järgi saaks selekteerida välja legaalset sissetulekud mitteomavad eraisikud ja anomaalsete majandusnäitajatega äriühingud. Miks ei võiks Maksuameti juures olla lihtne keskkond väikeettevõtjale, kus sisestada oma igakuiseid kulu/tulu dok ja edasise aruandluse teeks ära tarkvara – oleks MA-l täpne ülevaade ja ettevõtjal puuduks raamatupidamiskulu.
Aga nii ei saa, sest siis jääks majatäis ametnike tööta ning paljude raamatupidamisfirmade maksutulu jääks laekumata.
Seda loetelu võiks jätkata pikalt.
Kõigi selliste näidete puhul on üks muster. Väheneks inimressursi osatähtsus ja seeläbi ametnike/töötajate arv. Väheneks pseudotööstusharude osakaal ja seeläbi väheneks maksutulu.
Ühesõnaga kuni on huvigruppe, kelle rahakotti või töökohta muudatus ohustab ei kao ka nähtav/nähtamatu vastasseis.