Rubriigiarhiiv: IT

IT

E-riik

Üks e keskkond kogu riigi jaoks. E-maksuamet, äri, kinnistu, auto, elanike jne registrid. Lairiba igasse koju.

Turvaline siseriiklik intranet. Kõik võrguliikmed on turvalised (eelkontroll), nakatunud/vaenulikud arvutid lülitatakse võrgust välja.

Välisründe korral saab välisühendused sulgeda ja jätta lahti ainult turvalised ühendused prioriteetsema side jaoks (totaalse välisründe korral pangad, ajalehed, raadiod, TV jms jäävad tööle).

E-raamatupidamine

Iga isiku ja registrikoodi taga on numbriline info (sissetulek, kulud, varad, varade muutus) algorütmi järgi saaks selekteerida välja legaalset sissetulekud mitteomavad eraisikud ja anomaalsete majandusnäitajatega äriühingud ja küsida selgitust.

E-leping

Tuvastatud isikud saaksid sõlmida pretsedentidel põhinevate lepingunäidiste abil omavahelisi lepinguid (notar, töölepingud, ARK, pank, side, korteri üürimine, kommunaalteenused jne).
Kodanikul oleks kõik lepingud ühes kohas digitaalselt saadaval nt eesti.ee

E-küsitlus

Saaks korraldada ülitäpseid arvamusküsitlusi, kus selekteerimisvõimalused oleksid maksimaalsed (rahvaloenduse ja registrite andmed), arvata saaks veebis ja id kaardiga läbi digiboksi vastused läbi tv puldi. Oleks ju tore kui arvamusküsitluste tulemused toimuks 500 000 valimi põhjal, mitte 500 põhjal.

E-kaubandus

E-pood tarbija reitingu põhjal. Ostukeskkonnas saaks jagada infot rämpstoodete, ebakvaliteetsete teenuseosutajate jne kohta. Tarbijatelt positiivset tagasisidet saanud tooted saavutaksid eelise. Tarbija võidaks ebakvaliteetsetele ja mõttetult kallitele toodetele/teenustel kulutatava raha ja aja. Kui siia lisada veel tootjatele tootearenduseks vajalik tagasiside oleks tootjatel ka huvi.

E-tervishoid

Iga levinud haiguse ja uueviiruse korral saaks kohapealne ülikoolide kompetents anda hinnangu ja lihtsaid soovitusi kuidas ise diagnoosida -ravida, ennetada. Jah selline ise diagnoosimine on riskiga tegevus kuid lihtsamate asjade puhul saaks kasutada ja vähendaks perearstide koormust.

E-vangla

Kinnipeetavate paremaks ühiskonda adapteerimiseks saaksid oma järelduse teinud olla kasulikud ja kaasa lüüa veebipõhistes töötubades jne. Vanglatööstus ei pea olema ainult plekkämbri tootmine.

E-valimised

Kõik kandidaadid saavad esitada oma programmid ajaveebis (mis riiklikus korras ka trükitakse ja edastatakse kõigile valijatele). Kulu oleks kordades väiksem ja info paremini võrreldav.

Kandidaatidel  on kohustus läbi ajaveebi oma valijatele infot jagada, küsimustele vastata jne. (Ajaveebid oleks elus ka valimisjärgsel ajal, et saaks jooksvalt tagasisidet valijatelt.)

E-dokument

kõigi riigis ja KOV kasutusel olevate vormide viimased näidised (täidetavad, allaaletavad, e-lepingus signeeritavad)

E-pank

Eesti Pank, id kaart on pangakaart, raha on paigutatud Eestisse ja riik maksab intressi ja saab kasutada kodanike raha. Kodanike raha hoitakse samuti EP-s. Maksmine oleks ülilihtne. Makseterminalil lubatakse näidata pilti suuremana ja kui id kaardil olev pilt läheb inimesega kokku piisab ju OK vajutamisest.

E-haritus

Praktikas kodanike hulgas tõestust leidnud kasvatushariduslikud võtted kodanikkonna harimiseks imikus vanurini. Lapse kasvatamine kooli/lasteaiani nõuab ka oskusi. Samuti nagu kasvatamine/harimine kooli ajal. Ja ka iseenda kasvatamine harimine.

Koolide õppematerjalid oleksid valikuliselt süsteemis saadaval (loengute videod, konspektid, soovitav kirjandus). Kodanikud saaksid id kaardiga materjale kasutada.

E-riigikaitse

E-Kaitseliit – see on pikemalt lahti kirjutatud kel huvi küsige saadan mailiga.

E-toetused/hanked

Lihtne, selge, täpne ülevaade jagatavatest toetustest ning toetusi saanud ettevõtetest ning nende käekäigust. Samuti ka täpne info abivajajatest.

E-eelarve

Kodanikul on võimalik arusaadavalt näha riigi ja omavalitsuse eelarveid detailideni.

E-ajakirjandus

Veebipõhine reklaamivaba uudistekeskkond, kus oleks ka koht kuivale infole ilma ajakirjanikupoolse nägemuseta. Vabakutselised ajakirjanikud – lugejad tellivad ajakirjanikelt keda nad lugeda soovivad artikleid – nt 100 inimest on on nõus maksma alati mõne autori artikli eest 1 euro siis 100 lugejat saavad artikli ja autor 100 eurot.

E-arve

kõik osapooled kodanik/ettevõtja/riik saavad omavahel siduda arvedi oma kontoplaanidega. Ideaalis oleks üks kontoplaani struktuur. Siis sisestataks iga info üks kord digitaalseks ja seejärel toimuks kõik muud liikumised. Said arve panik OK arve läks panka maksekorraldusena üles kinnitamiseks ja liikumine leidis aset kõigi osapoolte raamatupidamises (võib jätta vahele raamatupidaja poolse kinnituse vajaduse). Eraisikud näeksid täpselt oma isiku/pere eelarvet/bilanssi/tulu-kulu aruannet. Oleks lihtsam mõistlikult majandada.

 

Kuidas turgutada e-tiigrit?

Kommentaar EPL artiklile Kuidas turgutada e-tiigrit? 14. veebruar 2011

Millist E-Tiigrit? Parimal juhul on tegemist kärvanud kassiraipega, kel on küll kohev saba ja teravad küüned ning hambad kuid neid omavahel siduv selgroog puudub.

Meile võib ju põhjusega tekitada vastumeelsust juba ainult sõna tsentraliseeritus kasutamine kuid IT-s ilma tsentraliseerituseta/terviklikusetta ei tee midagi ära. Ilmekas näide on kõne all olev artikkel. Kus igaühel on mingis osas omamoodi õigus kuid neid nägemusi ei seo miski.

Täna ei ole puudu ideedest ega oskustest. Skype ja Erply jne lubavad väita, et Eestis on piisavalt IT geeniusi, kes suudaksid lahendada ka kõige keerulisemad küsimused. Ainuüksi käesolevas artiklis on toodud palju väga häid mõtteid – ühtne rahastamine, terviklik lähenemine, iga kasutaja mugavuse/vajadusega arvestamine, omatarkvara tootmine jne – seega ei ole puudust ka ideedest.

Miks siis midagi ei toimu? Teadlikult liialdades väidan, et kõiges on süüdi pagana kapitalismus ja toon mõned näited:

Miks meil ei ole E-Küsitlust? Mille abil saaks korraldada ülitäpseid arvamusküsitlusi, kus selekteerimisvõimalused oleksid maksimaalsed, arvata saaks id kaardiga läbi digiboksi, internetist jne, Vähemtähtsates küsimustes saaks vastuseid anda kasvõi läbi tv puldi. Oleks ju tõeline E-Demokraatia kus arvamusküsitluste tulemused toimuks valimi 500 000 põhjal, mitte valimi 500 põhjal.
Aga nii ei saa meil on vaja SKP-d taga ajada ja sellise süsteemi olemasolul jääks tööta paljud arvamusuuringu firmad, saamata jääks palju maksukroone ning töötus kasvaks. Ka ei saaks siis tellida omale sobivaid uuringu tulemusi.

Miks meil ei ole E-Tarbija keskkonda? Kus tuvastatud isikud saaksid jagada infot rämpstoodete, ebakvaliteetsete teenuseosutajate kohta jne. Tekiksid soovitusküljed, kus tarbijatelt positiivse tagasiside saanud tooted saavutaksid eelise ja röövkaupmehed laseksid jalga. Tarbija võidaks ebakvaliteetsetele ja mõttetult kallitele toodetele/teenustel kulutatava raha ja aja. Kui siia lisada veel tootjatele tootearenduseks vajalik tagasiside kisuks asi juba E-Tiigri poole.
Aga nii ei saa, sest kui kaoks liigtarbimine laekuks ka vähem makse riigile ning töötuks jäänud õhumüüjad suurendaksid töötust.

Miks meil ei ole E-Lepingu keskkonda. Kus tuvastatud isikud saaksid sõlmida pretsedentidel põhinevate lepingunäidiste abil omavahelisi lepinguid (ost-müük, üürileping, tööleping jne).
Aga nii ei saa, sest siis jääksid ära paljud vaidlused, advokaatidel jääks tööd vähemaks, töötus suureneks ja maksutulu väheneks.

Miks meil ei ole E-Raamatupidamist? Iga isiku ja registrikoodi taga on numbriline info (sissetulek, kulud, varad, varade muutus) algorütmi järgi saaks selekteerida välja legaalset sissetulekud mitteomavad eraisikud ja anomaalsete majandusnäitajatega äriühingud. Miks ei võiks Maksuameti juures olla lihtne keskkond väikeettevõtjale, kus sisestada oma igakuiseid kulu/tulu dok ja edasise aruandluse teeks ära tarkvara – oleks MA-l täpne ülevaade ja ettevõtjal puuduks raamatupidamiskulu.
Aga nii ei saa, sest siis jääks majatäis ametnike tööta ning paljude raamatupidamisfirmade maksutulu jääks laekumata.

Seda loetelu võiks jätkata pikalt.

Kõigi selliste näidete puhul on üks muster. Väheneks inimressursi osatähtsus ja seeläbi ametnike/töötajate arv. Väheneks pseudotööstusharude osakaal ja seeläbi väheneks maksutulu.

Ühesõnaga kuni on huvigruppe, kelle rahakotti või töökohta muudatus ohustab ei kao ka nähtav/nähtamatu vastasseis.