Koduõpe ja sellega seonduv

Miks?

• Kui võtta kogu oma elu suuremas plaanis siis mis võiks olla iga lapsevanema eesmärk? Saada järglased ja kasvatada nendest õnnelikud ja tublid inimesed? Kui võtta, et elad nt 80 aastat siis ca 20 aastat sellest ei ole palju kulutada elu eesmärgi maksimaalselt hästi elluviimiseks. Mida sul olulisemat teha on kui oma lapsi õpetada?
• Süsteem toodab mutrikesi süsteemile – A.Tsehhov Hariduse kasulikkus on veel kahtluse all, sellest johtuv kahju aga silmnähtav.
• Klass on kunstlik kooslus, et anda haridust “masstoodanguna” – loomulikud kooslused on perekond, kogukond, sõpruskond.
• Kool kasvatab liike mitte indiviide

Koduõppe plussid:

1. 1. Laps saab alati õppida puhanuna – ei ole vaja kella peale kooli kiirustada.
   2. Laps saab õppida seda mis parasjagu huvi pakub. Huviga õppimine ja “tunniplaani” järgi õppimine on täiesti erinevad asjad
   3. Laps saab õpitöös 4X rohkem täiskasvanu tähelepanu isegi siis kui pühendad lapse õppimisel ühe tunni päevas. Koolis on 20 last ja üks õpetaja ehk iga laps saab tunni jooksul tähelepanu maksimaalselt 3  minutit (pedagoogid ise ütlevad, et see on ideaalne arvutus ja päriselus ei õnnestu kunagi pühendada kogu tundi õppetööle sest suur osa ajast kulub laste korrale kutsumisele). See teeb päevas ca 15 minutit tähelepanu ühe lapse kohta.
   4. Laps saab tegeleda ühe ainega seni kuni huvi jätkub. Kui laps on matemaatika “lainel” siis ta võib sellega tegeleda päevade kaupa ja ei pea oma tähelepanu killustama tegeledes päeva jooksul mitme erineva õppeainega. Nt võid huvi püsimisel õppida I klassis arvutama ka 1000  või 10000 piires, mitte ainult 100 piires
   5. Laps saab suhelda nendega, kellega talle meeldib, kellega on sarnased huvid ja arusaamad elust. Tavakoolis pannakse kokku 20 väga erineva kasvatuse ja maailmavaatega last ning laps on sunnitud nendega koos eksisteerima. Tekivad leerid ja mõnikord võib laps gruppi kuulumise nimel oma tõekspidamistest loobuda. Tekib põhjendamatu autoriteetsus vanemate õpilaste vastu ja mõnikord kasutatakse seda võimu omakorda nooremate kaasõpilaste peal. Jah elus hakkama saamine sõltub suuresti adapteerumisvõimest ja seda saab laps õppida erinevaid olukordi kogedes. Koduõppel olles on lapsel võimalik kogeda rohkem erinevaid olukordi kui koolis kuna tegevuskohti on rohkem ja inimesed vahetuvad. Kooli keskkond on ühetaoline ja ka klassikaaslased on enamjaolt samad aastaid.
   6. Lapse võimalused osa võtta huviringidest on paremad, sest päevakava on vaba ja sobivad kõik ajad.
   7. Laps õpib õppima – koduõppel on lapsevanema roll olla olemas kui lapsel tekib küsimus ja laps õpib ise lapsevanem tekitab õpihuvi ja aitab/suunab.
   8. Laps saab võimaluse lükata edasi esimest kokkupuudet vägivalla/kiusamisega – mida hiljem esimene selline kogemus tekib seda parem, sest lapse teadlikus on suurem ja võimalus mitte “ohvriks” sattuda on suurem (olgu siis pealtnägijana või ise osalisena).
   9. Lapsevanemal on lihtsam lapse väärtushinnangute kujundamisel – kui keskkonnas kus laps viibib ei ole igapäevaselt mõnda “asjade last” kelle väärtussüsteem põhineb omamisel ja rahal siis on ka vanemal vähem selgitamist ja põhjendamist, et asjades ei peitu õnn. Toon siia näite, kuidas hiljuti ostuhulluse tekitanud näpuvurr, mida paljud koolilapsed ihalesid, leidis meie kodus järgmisel päeval koha mänguasjakasti põhjas. Ma ei ole kindel, et see oleks samamoodi juhtunud siis kui päevad läbi kõik ümbritsevad oleksid näpuvurrist rääkinud kui väga lahedast asjast. Mida vanemaks laps saab seda kindlam ta on iseenda tõekspidamistes.
   10. Suurem vabadus – reisida, külastada muuseumi, veekeskust, lõbustusparki, siis kui on vähem rahvast ja soodsam (nädala sees ja väljaspool koolivaheagu).
   11. Võimalus eelisarendada lapse andeid esimesest klassist peale. Nt kui lapsele meeldib väga matemaatika võib sellele pöörata rohkem tähelepanu kui nt pillimängule või vastupidi. Ka on koduõppel paremad võimalused leida hea erialaõpetaja kuna harjutamiseks sobivad ka need ajad kui teised lapsed on koolis.
   12. Puudub hinnagute/hinnete saamisega seonduv stress – koduõppel olnud laps, kes lõpetas põhikooli tegi elus esimest korda eksameid/kontrolltöid põhikooli lõpueksamite raames.
   13. Lapsel säilib julgus seada kahtluse alla ka vanemate õpilaste ja täiskasvanute poolt öeldut. Tavakoolis ei ole pedagoogil võimalik vastata iga lapse igale küsimusele – ja vastused “nii lihtsalt on” summutavad üsna ruttu lapse uudishimu aga nagu A.Einstein on öelnud On ime, et uudishimu suudab formaalse hariduse käigus ellu jääda.
   14. Saab tegevusi valida vastavalt päevale, ilmale, aastaajale ja lapse enesetundele – ei pea päikselise suusailmaga matemaatikat õppima või trennipäeva õhtul koduseid ülesandeid lahendama.
   15. Ära jääb klassikaline tuupimine, kus õpitakse vastamise(kontrolltöö) ajaks midagi ilma huvita pähe, mis hiljem ununeb.
   16. Lapsevanem saab ise koostada õppekava ja valida meetodid, internetist on võimalik ainuüksi matemaatika õpetamiseks leida väga palju erinevaid viise ja nippe kuidas seda huvitavalt teha. Iga lapse puhul töötab erinev meetod.
   17. Laps saab valida enda isikupärale sobiva tempo ja info omandamise viisi. Tavakool arvestab keskmise tempoga – kiirematel õppijatel hakkab igav ja nad hakkavad muude tegevustega tundi segama, aeglasemad õppijad jäävad maha ja neile tekib pidev ajasurve. Osa inimesi eelistab infot omandada üldiselt detailsele teised aga detailselt üldisele. Ühel juhul ei suudeta detaile meelde jätta ilma seoseta, teisel juhul tekitab üldpilt segadust kuni detailid ei ole teada.
   18.  Laps on tervem – ära jäävad kõik klassiruumist “hangitud” viirushaigused

Vastuseis koduõppele

• Ma ei taha siinkohal absoluutse enamusega tüli kiskuda ja kinnitan, et koduõpe ei ole igaühe jaoks. Vastuseisu põhjused saab liigitada suures plaanis kaheks:

1. Puudulik informeeritus – inimesed lihtsalt ei tea, mis on koduõpe ja seepärast kuulebki igasuguseid jutte stiilis koduõpe on puudega lastele, normaalsete laste koht on koolis jne. Kool on kohustus ja koduõpe on võimalus. Võimalus mida kõik vanemad kahjuks oma lastele lubada ei saa.
2. Mugavustsoonis istumine – kui isegi saadakse aru, et koduõpe on kasulik siis lihtsam on koduõpet kahtluse alla seada kui oma mugavustsoonist välja tulla (nt loobuda mõningatest materiaalsetest hüvedest, pingutada lapse nimel jne).

Mõned levinumad eksiarvamused:

Omaealiste seltskond puudub.

• Omaealiste seltskond eksisteerib ainult süsteemis (kool ja ajateenistus). Tavaelus ei satu kunagi 20 üheealist koos töötama kollektiivis. Lapse õpetamise eesmärk on anda lapsele teadmised ja oskused iseseisvaks eluks. Miks peaks siis harjutama omaealiste seltskonnas eksisteerimist kui seda rohkem elus ette ei tule (kas keegi kujutaks ette nt töökollektiivi, kus oleks kõik 40 aastased). Pealegi on koduõppe lapsel palju vabam graafik ja rohkem võimalusi käia külas peretuttavatel, huviringi sõpradel jne.

Sotsiaalne läbikäimine jääb soiku.

• Koolis saab laps 5 x 15 minutit suhelda nendega, kes on tema klassikaaslased ehk need, kes on kellegi teise poolt määratud temaga koos olema. Koduõppel olnud laste käest sotsiaalsuse kohta küsides olen saanud kaks argumenti seoses koduõppe ja sotsiaalsusega:

1. Saab suhelda erinevas vanuses inimestega – suheldes ja argumenteerides endast vanematega on lapsel midagi õppida ja andes oma teadmisi edasi noorematele on lapsel võimalus õpetada, mis toetab lapse enda õppimist.
2. Saab ise otsustada, kellega lävida. Kuna sõprussuhteid on vähem tekivad sügavamad/põhjalikumad suhted.

Lapsevanemal puuduvad oskused lapse õpetamiseks.

• Usun, et iga lapsevanem saab professionaalide juhendamisel ja õpiku abil sellega hakkama. Miks siis üldse pedagooge vaja on? Täiesti erinevad teemad on õpetada 1:1 iseenda last või õpetada 20 erineva taseme ja taustaga last (ilma erihariduseta mitme eri perest pärit lapse õpetamine ei ole tõenäoliselt võimalik). Siinkohal sügav kummardus kõigile pedagoogidele selle tänuväärse töö eest mida nad teevad tänamatult väikese tasu eest. 

Koduõpe on puudega või vähearenenud lastele

• Vastupidi – vanema soovil korraldatavale koduõppele võetakse ainult tublid ja võimekad lapsed. Vähemalt Rakvere Waldorfkoolis veendutakse eelnevalt, kas laps ja lapsevanem on suutelised koduõpet läbi viima.

Kui tekkis küsimusi või soovite täiendada ja lisada midagi võtke julgesti ühendust.