koduõpe

Koduõpe

Koduõpe ja sellega seonduv

Miks?

  • Kui võtta kogu oma elu suuremas plaanis siis mis võiks olla iga lapsevanema eesmärk? Saada järglased ja kasvatada nendest õnnelikud ja tublid inimesed? Kui võtta, et elad nt 80 aastat siis ca 15 aastat sellest ei ole palju kulutada elu eesmärgi maksimaalselt hästi elluviimiseks. Mida sul olulisemat teha on kui oma last/lapsi õpetada?
  • Süsteem toodab mutrikesi süsteemile – A.Tsehhov Hariduse kasulikkus on veel kahtluse all, sellest johtuv kahju aga silmnähtav.
  • Klass on kunstlik kooslus, et anda haridust “masstoodanguna” – loomulikud kooslused on perekond, kogukond, sõpruskond.
  • Kool kasvatab liike mitte indiviide

Koduõppe plussid:

    1. Laps saab alati õppida puhanuna – ei ole vaja kella peale kooli kiirustada.
    2. Laps saab õppida seda mis parasjagu huvi pakub. Huviga õppimine ja “tunniplaani” järgi õppimine on täiesti erinevad asjad
    3. Laps saab õpitöös 4X rohkem täiskasvanu tähelepanu isegi siis kui pühendad lapse õppimisel ühe tunni päevas. Koolis on 20 last ja üks õpetaja ehk iga laps saab tunni jooksul tähelepanu maksimaalselt 3  minutit (pedagoogid ise ütlevad, et see on ideaalne arvutus ja päriselus ei õnnestu kunagi pühendada kogu tundi õppetööle sest suur osa ajast kulub laste korrale kutsumisele). See teeb päevas ca 15 minutit tähelepanu ühe lapse kohta.
    4. Laps saab tegeleda ühe ainega seni kuni huvi jätkub. Kui laps on matemaatika “lainel” siis ta võib sellega tegeleda päevade kaupa ja ei pea oma tähelepanu killustama tegeledes päeva jooksul mitme erineva õppeainega. Nt võid huvi püsimisel õppida I klassi arvutama ka 1000  või 10000 piires, mitte ainult 100 piires
    5. Laps saab suhelda nendega, kellega talle meeldib, kellega on sarnased huvid ja arusaamad elust. Tavakoolis pannakse kokku 20 väga erineva kasvatuse ja maailmavaatega last ning laps on sunnitud nendega koos eksisteerima. Tekivad leerid ja mõnikord võib laps gruppi kulumise nimel oma tõekspidamistest loobuda. Tekib põhjendamatu autoriteetsus vanemate õpilaste vastu ja mõnikord kasutatakse seda võimu omakorda nooremate kaasõpilaste peal. Jah elus hakkama saamine sõltub suuresti adapteerumisvõimest ja seda saab laps õppida erinevaid olukordi kogedes. Koduõppel olles on lapsel võimlaik kogeda rohkem erinevaid olukordi kui koolis kuna tegevuskohti on rohkem ja inimesed vahetuvad. Kooli keskkond on ühetaoline ja ka klassikaaslased on enamjaolt samad aastaid.
    6. Lapse võimalused osa võtta huviringidest on paremad, sest päevakava on vaba ja sobivad kõik ajad.
    7. Laps õpib õppima – koduõppel on lapsevanema roll olla olemas kui lapsel tekib küsimus ja laps õpib ise lapsevanem tekitab õpihuvi ja aitab/suunab.
    8. Laps saab võimaluse lükata edasi esimest kokkupuudet vägivalla/kiusamisega – mida hiljem esimene selline kogemus tekib seda parem, sest lapse teadlikus on suurem ja võimalus mitte “ohvriks” sattuda on suurem (olgu siis pealtnägijana või ise osalisena).
    9. Lapsevanemal on lihtsam lapse väärtushinnangute kujundamisel – kui keskkonnas kus laps viibib ei ole igapäevaselt mõnda “asjade last” kelle väärtussüsteem põhineb omamisel ja rahal siis on ka vanemal vähem selgitamist ja põhjendamist, et asjades ei peitu õnn. Toon siia näite, kuidas hiljuti ostuhulluse tekitanud näpuvurr, mida paljud koolilapsed ihalesid, leidis meie kodus järgmisel päeval koha mänguasjakasti põhjas. Ma ei ole kindel, et see oleks samamoodi juhtunud siis kui päevad läbi kõik ümbritsevad oleksid näpuvurrist rääkinud kui väga lahedast asjast. Mida vanemaks laps saab seda kindlam ta on iseenda tõekspidamistes.
    10. Suurem vabadus – reisida, külastada muuseumi, veekeskust, lõbustusparki, siis kui on vähem rahvast ja soodsam (nädala sees ja väljaspool koolivaheagu).
    11. Võimalus eelisarendada lapse andeid esimesest klassist peale. Nt kui lapsele meeldib väga matemaatika võib sellele pöörata rohkem tähelepanu kui nt pillimängule või vastupidi. Ka on koduõppel paremad võimalused leida hea erialaõpetaja kuna harjutamiseks sobivad ka need ajad kui teised lapsed on koolis.
    12. Puudub hinnagute/hinnete saamisega seonduv stress – koduõppel olnud laps, kes lõpetas põhikooli tegi elus esimest korda eksamseid/kontrolltöid põhikooli lõpueksamite raames.
    13. Lapsel säilib julgus seada kahtluse alla ka vanemate õpilaste ja täiskasvanute poolt öeldut. Tavakoolis ei ole pedagoogil võimalik vastata iga lapse igale küsimusele – ja vastused “nii lihtsalt on” summutavad üsna ruttu lapse uudishimu aga nagu A.Einstein on öelnud On ime, et uudishimu suudab formaalse hariduse käigus ellu jääda.
    14. Saab tegevusi valida vastavalt päevale, ilmale, aastaajale ja lapse enesetundele – ei pea päikselise suusailmaga matemaatikat õppima või trennipäeva õhtul koduseid ülesandeid lahendama.
    15. Ära jääb klassikaline tuupimine, kus õpitakse vastamise(kontrolltöö) ajaks midagi ilma huvita pähe, mis hiljem ununeb.
    16. Lapsevanem saab ise koostada õppekava ja valida meetodid, internetist on võimalik ainuüksi matemaatika õpetamiseks leida väga palju erinevaid viise ja nippe kuidas seda huvitavalt teha. Iga lapse puhul töötab erinev meetod.
    17. Laps saab valida enda isikupärale sobiva tempo ja info omandamise viisi. Tavakool arvestab keskmise tempoga – kiirematel õppijatel hakkab igav ja nad hakkavad muude tegevustega tundi segama, aeglasemad õppijad jäävad maha ja neile tekib pidev ajasurve. Osa inimesi eelistab infot omandada üldiselt detailsele teised aga detailselt üldisele. Ühel juhul ei suudeta detaile meelde jätta ilma seoseta, teisel juhul tekitab üldpilt segadust kuni detailid ei ole teada.
    18.  Laps on tervem – ära jäävad kõik klassiruumist “hangitud” viirushaigused

Vastuseis koduõppele

  • Ma ei taha siinkohal absoluutse enamusega tüli kiskuda ja kinnitan, et koduõpe ei ole igaühe jaoks. Vastuseisu põhjused saab liigitada suures plaanis kaheks:
  1. Puudulik informeeritus – inimesed lihtsalt ei tea, mis on koduõpe ja seepärast kuulebki igasuguseid jutte stiilis koduõpe on puudega lastele, normaalsete laste koht on koolis jne. Kool on kohustus ja koduõpe on võimalus. Võimalus mida kõik vanemad kahjuks oma lastele lubada ei saa.
  2. Mugavustsoonis istumine – kui saadakse aru, et koduõpe on kasulik siis lihtsam on koduõpet kahtluse alla seada kui oma mugavustsoonist välja tulla (nt loobuda mõningatest materiaalsetest hüvedest, pingutada lapse nimel jne).

Mõned levinumad eksiarvamused:

Omaealiste seltskond puudub.

  • Omaealiste seltskond eksisteerib ainult süsteemis (kool ja ajateenistus). Tavaelus ei satu kunagi 20 üheealist koos töötama kollektiivis. Lapse õpetamise eesmärk on anda lapsele teadmised ja oskused iseseisvaks eluks. Miks peaks siis harjutama omaealiste seltskonnas eksisteerimist kui seda rohkem elus ette ei tule (kas keegi kujutaks ette nt töökollektiivi, kus oleks kõik 40 aastased). Pealegi on koduõppe lapsel palju vabam graafik ja rohkem võimalusi käia külas peretuttavatel, huviringi sõpradel jne.

Sotsiaalne läbikäimine jääb soiku.

  • Koolis saab laps 5 x 15 minutit suhelda nendega, kes on tema klassikaaslased ehk need, kes on kellegi teise poolt määratud temaga koos olema. Koduõppel olnud laste käest sotsiaalsuse kohta küsides olen saanud kaks argumenti seoses koduõppe ja sotsiaalsusega:
  1. Saab suhelda erinevas vanuses inimestega – suheldes ja argumenteerides endast vanematega on lapsel midagi õppida ja andes oma teadmisi edasi noorematele on lapsel võimalus õpetada, mis toetab lapse enda õppimist.
  2. Saab ise otsustada, kellega lävida. Kuna sõprussuhteid on vähem tekivad sügavamad/põhjalikumad suhted.

Lapsevanemal puuduvad oskused lapse õpetamiseks.

  • Usun, et iga lapsevanem saab professionaalide juhendamisel ja õpiku abil sellega hakkama. Miks siis üldse pedagooge vaja on? Täiesti erinevad teemad on õpetada 1:1 iseenda last või õpetada 20 erineva taseme ja taustaga last (ilma erihariduseta mitme eri perest pärit lapse õpetamine ei ole tõenäoliselt võimalik). Siinkohal sügav kummardus kõigile pedagoogidele selle tänuväärse töö eest mida nad teevad tänamatult väikese tasu eest. 

Koduõpe on puudega või vähearenenud lastele

  • Vastupidi – vanema soovil korraldatavale koduõppele võetakse ainult tublid ja võimekad lapsed. Vähemalt Rakvere Vanalinna Koolis veendutakse eelnevalt, kas laps ja lapsevanem on suutelised koduõpet läbi viima.

Kui tekkis küsimusi või soovite täiendada, lisada midagi võtke julgesti ühendust.

koduõpe

Energiatõhus majapidamine mõistlike kuludega

Madalenergia majapidamine

Passiivmaja ehitamine ei ole kallim tavamaja ehitamisest kui kõik hoolikalt läbi mõelda. Saab ehitada alla 1000 euro/m2 kolmest hoonest koosneva majapidamise, mille aastane ülalpidamiskulu jääb alla 1000 euro.

Energiatõhusus

  • Elamu arvutuslik soojusenergia tarve 40 kWh/(m2a).
  • Maksimaalne küttevõimsus 2400W (-15 kraadi juures).
  • Aastane küttetarve 5300 kWh/a.
  • Reaalselt mõõdetud primaarenergia vajadus mahub passiivmaja normiks oleva 120 kWh/(m2a) piiridesse.
  • Termograafiast nähtub, et külmasillad puuduvad.
Termograafia

Termograafia

 

 

 

 

 

 

Katsetused:

  • Välistemperatuuril -15 kraadi (ööpäeva keskmine). Elektrikulu 47,9kWh ööpäevas (2,08kW/h). Küttes otse 6kW elektritenniga 1000L akupaaki
  • Välistemperatuuril -20 kraadi (ööpäeva keskmine). Küttepuude kulu – hall lepp 23,8 kg (0,06rm)

Ülalpidamiskulud

  • Kulu elektrienergiale ca 300kWh kuus ehk ca 480 eurot aastas.
  • Kulu küttele 8 rm puid ehk ca 250 eurot aastas.
  • Veepuhastus ca 150 eurot aastas.
  • Prügivedu ca 100 eurot aastas

Maksumus

Ehitusalust pinda kokku 275 m2 (vundamendi plaati). Soojustatud pinda 209 m2. Ruutmeetri maksumus  alla 1000 euro koos kommunikatsioonide ja elektri liitumisega.

 Asendiplaan

Hoonestus sai paigutatud nii, et maksimaalselt säiliks kõrghaljastus.

Abihoone (garaaž-autovarjualune) paikneb idas nii, et pääs maanteele toimuks lühimat teed pidi. Samuti loob abihoone privaatsust naabrite vahele ning varjab õueala idatuulte eest.

Elamu on paigutatud ida-lääne suunaliselt, et kasutada võimalikult palju ära lõunapäikest eluruumide kütmisel. Hoonest lõunasse jääb privaatne tagaõu ja põhjakülge peasissepääs ja eesõu.

Saun on paigutatud elamust kaugemale, et saunamelu ei segaks elumaja. Kuivõrd saun on ka oma olemuselt puhastumise koht ehitati juba vanasti saun elamust kaugemale. Saun on samuti ida-lääne suunaline enamus klaaspinda jällegi lõunasse.

Passiivmaja

Asendiplaan

Hoonevälised kommunikatsioonid

Veeautomaat ja filtrikomplekt

Veeautomaat ja filtrikomplekt

Veevärk on lahendatud šahtkaevuga. Veeautomaat ja filtrikomplekt asub abihoones ja torustik läheb elamusse ja sauna. Alternatiividena sai kaalutud puurkaevu, mille rajamine ei olnud otstarbekas kuna puurida oleks tulnud ca 100m ja nii sügava puurkaevu hind oli liiga kõrge. Pakuti ka võimalust liituda 200m kaugemal asuva ühisveevärgiga aga liitumistasu suurus oli kõrge ja saavutamata oleks jäänud ka sõltumatus.

 

Kanalisatsioon on lahendatud biopuhastiga ja imbtunneliga. Biopuhasti alternatiiviks oleks olnud septik ja imbväljak kuid septiku kahjuks rääkis vajadus iga aastaselt kasutada tühjendamiseks eritehnikat.

Imbtunnel

Imbtunnel

Biopuhasti

Biopuhasti

 

 

 

 

 

 

 

 

Elekter ja nõrkvool on veetud maa-alt, peakaabliga elamusse ja sealt sauna, abihoonesse.

Peakaabel ja maandus

Peakaabel ja maandus

Peakaabli märgistamine

Peakaabli märgistamine

Arhitektuur

Hoonete puhul sai jälgitud, et hooned oleksid lihtsad ja puuduksid arhitektuursed ekstravagantsused, mis kergitavad ehitusmaksumust. Kõik hooned on ristkülikukujulised ja 1 kordsed kuna 1,5 kordse hoone ehitamine oleks olnud keerulisem ja kallim ning praktilise poole pealt oleks II korruse kasutamine olnud ebamugav nii väikestele lastele kui tulevikus eakatele inimestele.

Hoonete ja katusekatte värvi valides sai lähtutud loodusest. Loodusest on pärit – nii pruun katusetoon kui rohekashall seina värv, mis  imiteerib männitüvedel leiduvat sammalt.

Hoonete välisvoodriks olev püstlaudis on valitud ajaloolist rannaalade ehitustraditsiooni arvestades ning on ka taaskasutatav.

Räästa laius on arvutatud selliselt, et kevadel ja sügisel paistaks päike tuppa ning annaks sooja kuid suvel varjaks päikest ja väldiks ruumide ülekuumenemist

Välised aknapaled said nurga alla seepärast, et tagada ruumidesse rohkem valgus ja soojusenergiat ning avardada vaadet. Puidust aknalauad on valitud materjali looduslikust silma pidades ja vältimaks aknaplekile omast “põrinat” vihma korral.

Hoonestust piirav aed sai tehtud rohelisest immutatud terrassilauast ja puitvaiadest seepärast, et sulanduks loodusesse ja oleks kauakestev.

Planeering

Hoonete planeeringute puhul on arvesse võetud pere suurust, funktsionaalsust ja paiknemist ilmakaarte suhtes. Arvestatud on ka kuldlõikega ja magamistubades võimalusega paigutada voodid peaga põhjasuunda.

Elamu 136 m2

Elamu lõunakülg

Elamu lõuna- ja läänekülg

Elamu

Elamu põhjakülg

Hoone lõunaküljel paiknevad köök, lastetoad ja elutuba. Põhjaküljel kabinet abiruumid ja magamistuba. Päikese liikumist arvesse võttes algab pererahva päev köögis hommikupäiksega ning lõppeb päikese loojumisega läände jääva elutoaga. Köök ja elutuba said hoone eri otstesse vältimaks köögi hääli elutoas. Garderoob paikneb välisukse lähedal, sest tavaliselt vahetatakse riideid majja tulles ja majast minnes.

Tualettruum on välisukse läheduses arvestades maaelu juurde kuuluvat rohket õues viibimist.

Vannitoa asukoha puhul oli üheks eesmärgiks isoleeritus eluruumidest, et tagada heliisolatsioon ja järgida feng-shui põhimõtteid.

Majapidamisruum, kus paikneb ka pesumasin on köögi lähedal, et perenaisel oleks lihtsam samaaegselt mitme asjaga tegeleda.

Kabineti aknad avanevad põhja ja itta, et vältida liigset päikesevalgust arvutiga töötamisel.

Ruumide suurused on tingitud kasutusest lähtuvalt. Abiruumide (wc, vannituba, garderoob, majapidamisruum), suurused on minimaalsed, sest seal veedetakse minimaalselt aega.

Tuulekoda täidab nö lüüsi eesmärki külmal ajal vältides sooja pääsemist õue välisuksest sisenedes/väljudes.

Saun – töötuba 38m2

Saun - töötuba

Saun – töötuba

Sauna eesruum on piisavalt suur, et seda saaks kasutada saunatamise välisel ajal töötoana.

Sauna eesruumi aknad avanevad lõunasse ja itta. Lõunapoolse klaaspinna ees olev terrass ulualusega pakub päiksevarju kuumal suvepäeval ja ruumi lõõgastumiseks peale leili võtmist.

Leiliruum, pesuruum, eesruum ja wc on kompaktselt hoone lääneküljel, lihtsustades ühtlasi vee ja kanalisatsiooni paigaldamist.

Garaaž-autovarjualune 70m2

Garaaž-autovarjualune

Garaaž-autovarjualune

Garaaži soojustatud osa täidab peamiselt abihoone funktsiooni kuid on ehitatud nii suur, et vajadusel mahutaks ka kaks sõiduautot (nt juhul kui peaks pikemalt kodust eemal viibima). Garaaži ainus aken avaneb lõunasse tagades piisava valguse ja minimaalse küttevajaduse.

Igapäevaselt hoitakse autosid varju all, et mitte sulatada talvel autodelt soolalume segu ning avada sulgeda garaažiust. Varjualuse suurus on arvestatud nii, et kõrvuti mahuks kaks avatud ustega autot.

Nii garaaž kui varjualune on varustatud kanalisatsiooniga. Varjualuse äravoolule on lisatud õli-liivapüüdur, et autot pestes ei satuks õli loodusesse ega biopuhastisse.

Autovarjualust saab vajadusel lihtsasti soojustada ja ehitada kinniseks.

Konstruktsiooniline osa

Puuduvad hoonesisesed kandvad seinad, et tulevikus oleks võimalik ruumilahendust muuta. Kui on lapsed suured või sootuks vaja hoone sihtotstarvet muuta.

Kõik kommunikatsioonid va kanalisatsioon on lihtsasti ümberpaigutatavad.

Vundament/põrand

  • Kõik hooned on rajatud plaatvundamentidele kuna ehitusgeoloogilisest uuringust selgus tugeva aluskihi puudumine (tegemist on endise merepõhja ja vesiliivase alaga).
  • Põranda U – väärtus 0,136 W/(m2K)
Vundamendi auk ja märkimistarad

Vundamendi auk ja märkimistarad

Soojustus ja saalungid

Soojustus ja saalungid

Vundamendid valatud

Vundamendid valatud

Põrand

Põrand

Välissein

  • Puitkarkass. Väljas püstlaudis, sees Fermacelli kipskiudplaat. Soojustus 350mm kivivilla.
  • Seina  U – väärtus 0,100 W/(m2K)
Puitkarkass, fermid katuseroov

Puitkarkass, fermid katuseroov

Välisroov

Välisroov

Enne välislaudise löömist on hea kui katuse, akende ja lumeraskus karkassi paika surub :)

Enne välislaudise löömist on hea kui katuse, akende ja lumeraskus karkassi paika surub 🙂

Väline soojustuskiht ja tuuletõke paigas

Väline soojustuskiht ja tuuletõke paigas

Tuuletõke

Tuuletõke

Keskmine soojustuskiht ja aurutõke

Keskmine soojustuskiht ja aurutõke

Aurutõke

Aurutõke

Välisseinad

Välislaudis

Et aurutõkke alla ei jääks niisket puitu

Et aurutõkke alla ei jääks niisket puitu

 Lagi

  • Isotex laeplaat. Fermid + kivivill 600mm.
  • Lae U – väärtus 0,060 W/(m2K)
Kivivill lae peal

Kivivill lae peal

Katus

  • Katusekivid Monier ELEGANT PLUS

Aknad

  • Plastaknad REHAU GENEO PHZ Thermo.
  • Klaaspakett 3K(4SEL/18Ar/4/18Ar/4SEL)SW
  • Keskmine akna U – väärtus 0,68 W/(m2K)
 REHAU GENEO PHZ Thermo

REHAU GENEO PHZ Thermo

Hoonesisesed kommunikatsioonid

Vesi

Veevarustus on veetud Alupex torudega. Kõik torude ühendused on tehtud põranda peal. Segistiteks Oras-e tooted. Dušisegistid termostaadiga.

Kanalisatsioon

Kanalisatsioon on veetud vundamendisoojustuse alt 50mm torudega, köögi äravool 70mm toruga. Kanalisatsiooni tuulutus lahendatud elamul alarõhuklapiga saunas ventilatsioonikorstnaga.

Hoonesisene kanalisatsioon

Hoonesisene kanalisatsioon

Küttesüsteem

Elamu küttesüsteem koosneb keskküttekaminast, 1000L akupaagist, kahesüsteemsest tarbeveeboilerist ning plekk radiaatoritest.

Romotop keskküttekamin

Romotop keskküttekamin

Energiatõhusa kaminalahenduse õhuvõtt

Kamina välisõhu ühendus

 

 

 

 

 

 

 

 

Korsten – Schiedeli kahe lõõriga moodulkorsten, et põlemisõhk võetaks väljast (energiatõhususe tõstmiseks ei kasuta kamin põlemiseks sooja toaõhku)koos Thermosplit vahetükiga, et katkestada korstna külmasild.

Schiedel korsten

Schiedel korsten

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Põrandakütte asemel radiaatorid sai paigaldatud tagamaks kiiret temperatuuri reguleerimist ning vältimaks kivipõrandaid. Ruumitemperatuuri reguleeritakse radiaatori termostaatidega.

Saunas küttesüsteem puudub ja tarbevee ja toasooja tagab kord nädalas köetav saunaahi, millele on lisatud kahesüsteemne tarbeveeboiler 150L.

Garaažis küte puudub, vajadusel elektriküte (talvel 2013/2014 vajas lisakütete 2 korral a 10tundi x 1kW)

Ventilatsioon

Elamul on sundventilatsioon. Sissepuhe tubades, garderoobis, tuulekojas ja köögis ning väljatõmbega wc-s, vannitoas, majapidamisruumis ning köögis.

Sissepuhkele ja väljatõmbele on paigaldatud mürasummutid, lisaks täiendavad summutid magamistubadele.

Ventilatsiooniagregaadiks energiatõhus passiivamaja sertifikaadiga Dantherm HCV 5 (max õhuhulk 435 m3/h, soojusvahti kasutegur kuni 95% siseõhk 25 välisõhk -10 kraadi)

Dantherm HCV 5 ventilatsiooniagregaat

Dantherm HCV 5 ventilatsiooniagregaat

Dantherm HCV 5 pult

Dantherm HCV 5 pult

 

 

 

 

 

 

 

 

Ventilatsioonitorustik Uponori plasttorud 125 ja 160 mm.

Ventilatsioon

Ventilatsioon plastiktorudega

Saunal on sundventilatsioon sissepuhe eesruumi ja leiliruumi. Väljatõmme wc-st, pesuruumist ja leiliruumist. Torustik Uponor-i plasttorud. Agregaat Vallox 95 +.

Garaažil ventilatsioon puudub.

Elekter

Elektrikilp saunas

Elektrikilp saunas

Elektri peakilp elamus ja kilbid abihoones ning saunas.

Lülitid ja seinakontaktid firmalt Schneider said valitud laste ohutust ja hinda silmas peetud.

Valgustus 100% LED. Elamu maksimaalne valgustusvõimsus 120W.

Nõrkvool

Kõikidesse tubadesse ja sauna ning abihoonesse veetud 2x CAT6 kaablid, vältimaks pidevat WIFI alas viibimist. Tulekahjusignalisatsioon lokaalne, lahendatud suitsuanduritega.

Teostus

Kõik tööd sai teostatud, sõprade/tuttavate abiga ja kohalike isehakanud ehitajatega. Alltöövõtjad (ehitusfirmad) tegid: betoonivalu, katusekivide paigalduse, akende paigalduse ja korstnad.

Ajakava

  • 31.07.2012 – trasside rajamine ja vundamendi aluste tegemine
  • 25.08.2012 – betoneerimine
  • 01.10.2012 – 20.10.2012 – karkassid + katuseroovid
  • 07.11.2012 – katused valmis ja tuuletõke ning aknad paigaldatud
  • 13.11.2012 – soojustatud ja aurutõke paigaldatud
  • 17.11.2012 – välisvooder ja räästakastid valmis
  • 22.11.2012 – ventilatsioon paigaldatud
  • 06.12.2012 – elekter veetud ja siseseinad paigas
  • 17.12.2012 – küttesüsteem paigas
  • 31.12.2012 – sissekolimine (mõningad sisetööd lõpetamata)

Miks ma ei peaks elama linnas ehk minu kaks kodu

Pirita maja

Pirita maja

Pudisoo maja

Pudisoo majapidamine

 

 

 

 

Asukoht Pudisoo Pirita
Hind 230000 (kinnistu+ehitus) 460000 (müügihind)
m2 209 (3 hoonet) 220 (1 hoone)
krunt m2 17557 (elamumaa) 1500 (elamumaa)
Vesi, kanal, elekter, prügivedu, küte (eurot aastas) 1000 3500
Küttekulu (eurot aastas) 250 2200
Energiamärgis A F
Lasteaed/kool 5 min 5 min
Pood 5 min 5 min
Valgusreostus puudub kõrge
Helireostus madal kõrge
Õhusaaste puudub keskmine
Autonoomsusvõime kõrge madal
Omavalitsus valimisliit partei
Naabrid – nägemis/kuulmis ulatuses 1 5
Liivarand 4km Pedaspea 4km Pirita
Võimalus ise vajaminev toit kasvatada jah ei
Kaugus Tln südalinnast (autosõidu aeg) 50 (40 min) 10 (20 min)

 

E-riik

Üks e keskkond kogu riigi jaoks. E-maksuamet, äri, kinnistu, auto, elanike jne registrid. Lairiba igasse koju.

Turvaline siseriiklik intranet. Kõik võrguliikmed on turvalised (eelkontroll), nakatunud/vaenulikud arvutid lülitatakse võrgust välja.

Välisründe korral saab välisühendused sulgeda ja jätta lahti ainult turvalised ühendused prioriteetsema side jaoks (totaalse välisründe korral pangad, ajalehed, raadiod, TV jms jäävad tööle).

E-raamatupidamine

Iga isiku ja registrikoodi taga on numbriline info (sissetulek, kulud, varad, varade muutus) algorütmi järgi saaks selekteerida välja legaalset sissetulekud mitteomavad eraisikud ja anomaalsete majandusnäitajatega äriühingud ja küsida selgitust.

E-leping

Tuvastatud isikud saaksid sõlmida pretsedentidel põhinevate lepingunäidiste abil omavahelisi lepinguid (notar, töölepingud, ARK, pank, side, korteri üürimine, kommunaalteenused jne).
Kodanikul oleks kõik lepingud ühes kohas digitaalselt saadaval nt eesti.ee

E-küsitlus

Saaks korraldada ülitäpseid arvamusküsitlusi, kus selekteerimisvõimalused oleksid maksimaalsed (rahvaloenduse ja registrite andmed), arvata saaks veebis ja id kaardiga läbi digiboksi vastused läbi tv puldi. Oleks ju tore kui arvamusküsitluste tulemused toimuks 500 000 valimi põhjal, mitte 500 põhjal.

E-kaubandus

E-pood tarbija reitingu põhjal. Ostukeskkonnas saaks jagada infot rämpstoodete, ebakvaliteetsete teenuseosutajate jne kohta. Tarbijatelt positiivset tagasisidet saanud tooted saavutaksid eelise. Tarbija võidaks ebakvaliteetsetele ja mõttetult kallitele toodetele/teenustel kulutatava raha ja aja. Kui siia lisada veel tootjatele tootearenduseks vajalik tagasiside oleks tootjatel ka huvi.

E-tervishoid

Iga levinud haiguse ja uueviiruse korral saaks kohapealne ülikoolide kompetents anda hinnangu ja lihtsaid soovitusi kuidas ise diagnoosida -ravida, ennetada. Jah selline ise diagnoosimine on riskiga tegevus kuid lihtsamate asjade puhul saaks kasutada ja vähendaks perearstide koormust.

E-vangla

Kinnipeetavate paremaks ühiskonda adapteerimiseks saaksid oma järelduse teinud olla kasulikud ja kaasa lüüa veebipõhistes töötubades jne. Vanglatööstus ei pea olema ainult plekkämbri tootmine.

E-valimised

Kõik kandidaadid saavad esitada oma programmid ajaveebis (mis riiklikus korras ka trükitakse ja edastatakse kõigile valijatele). Kulu oleks kordades väiksem ja info paremini võrreldav.

Kandidaatidel  on kohustus läbi ajaveebi oma valijatele infot jagada, küsimustele vastata jne. (Ajaveebid oleks elus ka valimisjärgsel ajal, et saaks jooksvalt tagasisidet valijatelt.)

E-dokument

kõigi riigis ja KOV kasutusel olevate vormide viimased näidised (täidetavad, allaaletavad, e-lepingus signeeritavad)

E-pank

Eesti Pank, id kaart on pangakaart, raha on paigutatud Eestisse ja riik maksab intressi ja saab kasutada kodanike raha. Kodanike raha hoitakse samuti EP-s. Maksmine oleks ülilihtne. Makseterminalil lubatakse näidata pilti suuremana ja kui id kaardil olev pilt läheb inimesega kokku piisab ju OK vajutamisest.

E-haritus

Praktikas kodanike hulgas tõestust leidnud kasvatushariduslikud võtted kodanikkonna harimiseks imikus vanurini. Lapse kasvatamine kooli/lasteaiani nõuab ka oskusi. Samuti nagu kasvatamine/harimine kooli ajal. Ja ka iseenda kasvatamine harimine.

Koolide õppematerjalid oleksid valikuliselt süsteemis saadaval (loengute videod, konspektid, soovitav kirjandus). Kodanikud saaksid id kaardiga materjale kasutada.

E-riigikaitse

E-Kaitseliit – see on pikemalt lahti kirjutatud kel huvi küsige saadan mailiga.

E-toetused/hanked

Lihtne, selge, täpne ülevaade jagatavatest toetustest ning toetusi saanud ettevõtetest ning nende käekäigust. Samuti ka täpne info abivajajatest.

E-eelarve

Kodanikul on võimalik arusaadavalt näha riigi ja omavalitsuse eelarveid detailideni.

E-ajakirjandus

Veebipõhine reklaamivaba uudistekeskkond, kus oleks ka koht kuivale infole ilma ajakirjanikupoolse nägemuseta. Vabakutselised ajakirjanikud – lugejad tellivad ajakirjanikelt keda nad lugeda soovivad artikleid – nt 100 inimest on on nõus maksma alati mõne autori artikli eest 1 euro siis 100 lugejat saavad artikli ja autor 100 eurot.

E-arve

kõik osapooled kodanik/ettevõtja/riik saavad omavahel siduda arvedi oma kontoplaanidega. Ideaalis oleks üks kontoplaani struktuur. Siis sisestataks iga info üks kord digitaalseks ja seejärel toimuks kõik muud liikumised. Said arve panik OK arve läks panka maksekorraldusena üles kinnitamiseks ja liikumine leidis aset kõigi osapoolte raamatupidamises (võib jätta vahele raamatupidaja poolse kinnituse vajaduse). Eraisikud näeksid täpselt oma isiku/pere eelarvet/bilanssi/tulu-kulu aruannet. Oleks lihtsam mõistlikult majandada.

 

Kuidas turgutada e-tiigrit?

Kommentaar EPL artiklile Kuidas turgutada e-tiigrit? 14. veebruar 2011

Millist E-Tiigrit? Parimal juhul on tegemist kärvanud kassiraipega, kel on küll kohev saba ja teravad küüned ning hambad kuid neid omavahel siduv selgroog puudub.

Meile võib ju põhjusega tekitada vastumeelsust juba ainult sõna tsentraliseeritus kasutamine kuid IT-s ilma tsentraliseerituseta/terviklikusetta ei tee midagi ära. Ilmekas näide on kõne all olev artikkel. Kus igaühel on mingis osas omamoodi õigus kuid neid nägemusi ei seo miski.

Täna ei ole puudu ideedest ega oskustest. Skype ja Erply jne lubavad väita, et Eestis on piisavalt IT geeniusi, kes suudaksid lahendada ka kõige keerulisemad küsimused. Ainuüksi käesolevas artiklis on toodud palju väga häid mõtteid – ühtne rahastamine, terviklik lähenemine, iga kasutaja mugavuse/vajadusega arvestamine, omatarkvara tootmine jne – seega ei ole puudust ka ideedest.

Miks siis midagi ei toimu? Teadlikult liialdades väidan, et kõiges on süüdi pagana kapitalismus ja toon mõned näited:

Miks meil ei ole E-Küsitlust? Mille abil saaks korraldada ülitäpseid arvamusküsitlusi, kus selekteerimisvõimalused oleksid maksimaalsed, arvata saaks id kaardiga läbi digiboksi, internetist jne, Vähemtähtsates küsimustes saaks vastuseid anda kasvõi läbi tv puldi. Oleks ju tõeline E-Demokraatia kus arvamusküsitluste tulemused toimuks valimi 500 000 põhjal, mitte valimi 500 põhjal.
Aga nii ei saa meil on vaja SKP-d taga ajada ja sellise süsteemi olemasolul jääks tööta paljud arvamusuuringu firmad, saamata jääks palju maksukroone ning töötus kasvaks. Ka ei saaks siis tellida omale sobivaid uuringu tulemusi.

Miks meil ei ole E-Tarbija keskkonda? Kus tuvastatud isikud saaksid jagada infot rämpstoodete, ebakvaliteetsete teenuseosutajate kohta jne. Tekiksid soovitusküljed, kus tarbijatelt positiivse tagasiside saanud tooted saavutaksid eelise ja röövkaupmehed laseksid jalga. Tarbija võidaks ebakvaliteetsetele ja mõttetult kallitele toodetele/teenustel kulutatava raha ja aja. Kui siia lisada veel tootjatele tootearenduseks vajalik tagasiside kisuks asi juba E-Tiigri poole.
Aga nii ei saa, sest kui kaoks liigtarbimine laekuks ka vähem makse riigile ning töötuks jäänud õhumüüjad suurendaksid töötust.

Miks meil ei ole E-Lepingu keskkonda. Kus tuvastatud isikud saaksid sõlmida pretsedentidel põhinevate lepingunäidiste abil omavahelisi lepinguid (ost-müük, üürileping, tööleping jne).
Aga nii ei saa, sest siis jääksid ära paljud vaidlused, advokaatidel jääks tööd vähemaks, töötus suureneks ja maksutulu väheneks.

Miks meil ei ole E-Raamatupidamist? Iga isiku ja registrikoodi taga on numbriline info (sissetulek, kulud, varad, varade muutus) algorütmi järgi saaks selekteerida välja legaalset sissetulekud mitteomavad eraisikud ja anomaalsete majandusnäitajatega äriühingud. Miks ei võiks Maksuameti juures olla lihtne keskkond väikeettevõtjale, kus sisestada oma igakuiseid kulu/tulu dok ja edasise aruandluse teeks ära tarkvara – oleks MA-l täpne ülevaade ja ettevõtjal puuduks raamatupidamiskulu.
Aga nii ei saa, sest siis jääks majatäis ametnike tööta ning paljude raamatupidamisfirmade maksutulu jääks laekumata.

Seda loetelu võiks jätkata pikalt.

Kõigi selliste näidete puhul on üks muster. Väheneks inimressursi osatähtsus ja seeläbi ametnike/töötajate arv. Väheneks pseudotööstusharude osakaal ja seeläbi väheneks maksutulu.

Ühesõnaga kuni on huvigruppe, kelle rahakotti või töökohta muudatus ohustab ei kao ka nähtav/nähtamatu vastasseis.

 

Tööturg – tööpuudus

Arvan, et tänased töötutoetused, koondamishüvitised jne on loonud olukorra, kus töötu ei pruugi enda jaoks olukorda teadvustada. Olen isiklikult kuulnud töötute suust suhtumist, et pool palka ju jookseb suvi tulemas küll sügisel vaatan. Mõni läheb koondamishüvitise eest lausa reisile.

Miks peaks üldse maksma töötutele mingit toetust? Jah elatusraha pere toitmiseks peaks olema kindlustatud igale kodanikule ja see peaks olema avalikult välja öeldud, muidugi eeldusel, et töötu on tegelikult huvitatud tööle asumisest. Inimesel peaks olema kindlus, et süüa ta saab ja ulualuse leiab siis iga kodanik teaks, et ka kõige hullema stsenaariumi korral ei jätä riik teda tänavale ega nälga.

Kuid miks peaks kinni maksma (50% palgast/70%palgast) inimese kõrge elustandardi rasketel aegadel ilma, et ta selle jaoks isegi tööd teeks. Miks ei võiks olla töötu ja töötu võrdsed? Kas 30 000 krooni ehitusel teeninud noormees peab ikka saama hüvitist 15000 krooni samas kui 10000 krooni teeninud töötuks jäänud lasteaiakasvataja saab 5000? Ütlete, et rohkem teeninud inimene maksis riigile ka rohkem makse – aga kas peab teenima rohkem, maksma rohkem makse ja kehvadel aegadel koormama riiki rohkem või võiks elada „õhukeselt” teenida vähem, kulutada vähem, et raskeid aegu ei tekiks?

Samuti võiks olla kohustus selle elatusraha/töötuhüvitise vms. eest teha tööd kui riigil tööd on pakkuda. Töö pakkumise osas on kindlasti palju võimalusi kuidas rakendada inimesi, et nad ei võõrduks tööst ja tunneksid ennast kasulikuna. Kõige hullem kui inimesed jäävad koju kaotavad lootuse või loodavad kellegi teise peale. Pakutavad tööd ei pea olema tingimata lihttööd. N: Miks ei võiks töötuabiraha saavad keeloskajad suhtlemisaldid inimesed vanalinnas turiste aidata.

Kui töötuks jäämisega kaasneks ka elatustaseme langus siis ehk pingutaksid töötajad töökoha nimel rohkem, ettevõtetel läheks paremini ja tööta jääks vähem inimesi.

Töötuskindlustusmakse kui selline ei ole juba iseenesest õiglane, sest kui mina konservatiivse ettevõtjana suudan töötajaid mitte koondada maksan siiski kinni riskialtimate ettevõtjate valearvestused, samas riskialtimad teenivad headel aegadel suuremaid kasumeid. Sama lugu töötaja seisukohast tema palgast makstakse kinni kellegi teise hüvitisi.

Tööturukorralduse osas pakuksin välja järgmise mõttekäigu. Töötuks olemine kui selline tuleks muuta probleemist võimaluseks. Võimalus valida uus eriala, hakata iseendale tööandjaks mõelda järgi, mis võiks täna olla sobivaim töö sõltumata sellest, mida tehti varem. Aja jooksul võib üks töö ennast ammendada ja olla tekkinud soov millegi muu järgi.

Selleks võiks tellida ülikoolidelt ja parimatelt oma ala spetsialistidelt põhjalikud isiksuse ja kutseomaduste testid. Neid teste võiks teha kõigile töötutele. Uskuge mind meil töötab palju andekaid inimesi alla oma võimete lihtsalt – perekonnast, keskkonnast või muudest teguritest tingituna. Inimesed ei julge uskuda, et neis on midagi enamat kui lihttööline, sest vanemad seda ei olnud ja haridus ka puudub. Kindlasti on ka vastupidiseid näiteid, kus lihtsama töö jaoks häid eeldusi omav inimene pingutab näiteks vanemate rõõmuks kõrge koha nimel mida ta kunagi ei saavuta olles terve elu õnnetu.

Oletame, et meil on 100 000 töötut, kelle isiksuseomadused testitud nende jaoks parimad ametid/töökohad välja selgitatud, mis edasi?

Vaja koolitada. Kes koolitab? Koolitusfirmad ja tulevane tööandja koos. Ei ole mõtet õpetada inimesel uusi oskuse kui ei ole selge, kas ta sellel alal ka tööd leiab. Kui töötajatele tekib nõudlus võiks töötaja läbida nö põhikoolituse ja tööandjale kompenseeritakse lõplike oskuste välja kujundamise tehtavad kulud. Julgen väita, et töökäigus õppimine on oluliselt efektiivsem kui ainult teooria.

Koolitusmetoodika. Kuna klassikalise koolituse puhul on grupis erinevad inimesed ei ole seda tüüpi koolitus/õpe tõhus. Pakun välja, et koolitusgrupid tuleks koostada lähtuvalt inimese „tempost”. Keskmise info edastamise kiiruse korral saavutavad parima tulemuse ainult keskmise kiirusega inimesed. Kiiretel hakkab igav ja tähelepanu hajub aeglased ei jõua järgi. Kui grupp on jagatud kaheks või veel parem kolmeks siis omandavad kõik infot õige kiirusega ja õpetus jõuab kohale.
Kui veel jaotada, siis võiks teha seda lähtuvalt inimese loomupärasest info omandamise viisist, mis võiks olla kas „üldine” või „üksikasjalik” seda siis info edastamise järjekorra osas. On inimesi, kellel on raske omandada infot kui ta ei näe tervikpilti kuhu see info paigutada ja on inimesi, kes ei mõista tervikpilti enne kui üksikasjad on selged. Mõlemal juhul on vastupidine info edastamine vähe efektiivne ja õpilase jaoks raskesti omandatav.

Ettevõtluskoolitus – Riiklik tasuta või sümboolse tasu eest tehtav hoolikalt läbimõeldud ettevõtluskoolitus oleks vajalik, eriti kui koolituse lõpus testitaks tulevase ettevõtja oskusi, tagamaks ettevõtja elementaarset taset. Koolituse ülesehitus võiks lähtuda „talupojatarkusest” vältida võiks klassikalisi majandusteooriaid, mis jäävad tavainimesel mõistmatuks. Olles ise üle 10 aasta tegelenud muuhulgas alustavate ettevõtjatega, kuulnud ja näinud erinevaid inkubaatoreid ning mentorlusprogramme – julgen väita, et praktiliselt puudub tõhus õpe. Ettevõtluse alustamise toetuse tarvis kirjutab mõni firma äriplaani kuid ettevõtlusega alustaja teadmisi see ei taga.

Tööturuametil võiks olla internetikeskkond, kus oleks tööpakkujatele saadaval: kõikide tööotsijate andmed, täiendavalt võiks olla märgitud juhutöödest huvitatud, isiksuseomaduste kokkuvõtted, korralik selekteerimisvõimalus. Eelsieks oleks andmebaasi värskus ja isikuomaduste põhine selektsiooni võimalus. Tööturuameti jaoks oleks väärtuslik tööandjatelt saadav tagasiside tööotsijate kohta, kes reaalselt ei olegi huvitatud tööle asumisest. Sellise keskkonna loomine ei ole tänasel päeval ka üldsegi kallis.

Lõpptulemusena oleks meil tööle asumisest huvitatud töötajad; täielik ülevaade tööotsijatest, nende oskustest, võimetest; korralik väljaõppeprogramm; tööandjale parimad võimalused töötaja tööle võtmiseks.

Vanemahüvitis

Mis meie rahvaga juhtunud on? 100-; 50-; 10- aastat tagasi sündisid lapsed ja kasvatati inimeseks ilma hüvitiseta. Mina kasvasin, minu ema ja isa kasvasid, vanavanemad kasvasid. Kas me oleme viimase põlvkonnaga nii tugevalt taandarenenud, et ei suuda enam ise oma lapsi ülesse kasvatada? Kas meie inimeste vastu on sepitsetud miski kaval vandenõu? Kas meid Eesti mehi tahetakse riiklikus korras kastreerida, tehes selgeks, et ilma riigi abita me enam lapsi ei saaks ega sugu ei jätkaks. Või on feministid pununud osava püünise muutmaks meest perekonnapeast ja pere toitjast –  seemendajaks?

Vanemahüvitise idee autorite eesmärk on õilis – rohkem lapsi. Aga meetod? Kuna 1991 aastast on iive olnud negatiivne otsustati lapsed osta. Maksame emale senist palka edasi, las sünnitab meile maksumaksjaid ja eestlasi. Lühiajaliselt kannab selline ettevõtmine iibe seisukohast isegi vilja. Argumendiks oli ka „võrdsus“ et see ema, kes on rohkem teeninud on rohkem makse maksnud ja peaks ka rohkem hüvitist saama. Kui keskmeks on raha siis peab loogika paika.

Mis siis ikkagi juhtus meiega, et me isegi oma lapsi ei suuda enam ülesse kasvatada, ons tegemist vandenõuga?

Arvan, et olles just vabanenud kommunistliku okupatsiooni alt olime nii pimestatud kapitalistlikest hüvedest, et enamik ei märganudki enne kui hilja oli. Mida siis ei märgatud? Ei märgatud seda kuidas kapitalismiga koos hiilis tuppa ka hedonism. Hedonismiga koos kasvasid soovid, me tahtsime kõike ja kohe. Meie soove võimendas asjaolu, et aastakümneid me ei saanud „seda kõike“ kuid nüüd äkki olime me võrdsed kõigi teiste rahvastega, kes said endla lubada „seda kõike“. Tallinna südalinnas oli luksusautode kontsentratsioon sama mis Monacos, inimeste seljas olid samad brändid mis Milanos, puhkamas käidi kaugetel maadel nagu teised. Teenida tuli üha rohkem ja rohkem ning käiku läksid ka naised.

Naised ronisid kodudest välja, viskasid põlle nurka, tõmbasid püksid jalga ja jooksujalu tööle, et teenida rohkem ja lubada endale rohkem, sest nüüd me ju võisime endale “seda kõike” lubada. Ei olnud enam prioriteediks lapsed, kodu ja pere – vaid raha, heaolu, naudingud. Ja siis – ei jäänudki riigil üle muud kui osta emantsipeerunud naised tagasi koju lapsi sünnitama, pere eest hoolitsema ja kodu hoidma.

Kõik jälle korras – iive kasvab, naised rahul, riik rahul? Ei ole – sõbrad. Beebifoorumites peetakse riigimehi idiootideks juba seepärast kui kaalutakse hüvitise ülemmäära alandamisest. Seda juba 5 aastat peale hüvitise kehtestamist. Emapiimaga kantakse edasi teadmist, et lapse kasvatamise eest peab palka saama. Pojad kasvavad teadmisega, et mehena ei ole nende kohustus perekonna eest vastutada ja pere toita vaid seda teeb riik. Mehed loobuvad vastutamast ja perepea rollist ning muutuvad pere jaoks marginaalseteks tegelasteks, keda on vaja vaid eostamiseks. Tuhandeid aastaid edukalt toiminud loodusseadustest loobutakse. Ja kui riigil raha otsa saab saavad otsa ka eestlased.

Vandenõu või mitte? Äkki ongi – kapitalistlik vandenõu rahva orjastamiseks. Sa pead käima tööl, et saada emapalka, et saada lapsi muidu sured välja?

Kas feministide vandenõu või riiklik kastreerimine? Ei usu kumbagi. Kuigi nii võib välja kukkuda.

Kas naised ise tahtsid seda – mina ei usu – usun, et tuhandeid aastaid kehtinud loodusseadusi ja tekkinud geneetilist koodi ei saa muuta isegi kapitalismihullus, 15 aastaga. Usun, et naised sooviksid ka täna sügaval sisimas olla kodus kasvatada lapsi ja hoolitseda perede eest. Mehed aga on endiselt valmis oma pere toitma ning kaitsma ja hoidma oma naist ja lapsi kui neil seda vaid lastaks.

Mis oleks lahendus?

Mis oleks kui võtaks kõik korraga mõistuse pähe – just nii nagu me ennast vabaks laulsime – ühiselt! Teeks endale selgeks, et see maa kus me elame, Eestimaa, on meie vanemaid, vanavanemaid ja esiisasid toitnud aastatuhandeid. Meie eestlased oleme siin maal loonud peresid, kasvatanud lapsi aastatuhandeid. Ei ole võimalik, et me ei suuda enam ilma teise abita ennast toita, katta leida peavarju ning kasvatada lapsi.

Kui teeks õige nii, et naised on jälle naised ja mehed on jälle mehed just nii nagu on see olnud alati. Kui meie riik saab meid aidata ja kanda ajutiselt kulud näiteks lapse ja naise toidu ning muu igapäevase vajamineva eest, siis olen kindel, et mehed suudavad toita ennast ja hoolitseda perele peavarju ning tulevikus ei ole vaja enam sedagi abi. Ei ole vaja küprokmaja põllul ega ländkruiserit. Ei ole vaja osta asju mida me ei vaja ega toitu, mis on liiga kallis.

Ka ilma saab olla õnnelik, õigemini just ilma saabki olla õnnelik.

 

Valimissüsteem – riigikogu

Valimissüsteem võiks olla selline, et Riigikogusse saaks 101 kõige enam hääli saanud kandidaati. Hääli üle kanda ei tohiks. Sellisel juhul me saaksime Riigikogu, kelle on tegelik rahva mandaat. Eelmistel valimistel pääses isikumandaadiga Riigikokku vaid 10 kandidaati, mis näitab, et üksikkandidaadil täna Riigikokku asja ei ole.

Üksikkandidaadid. Üksikkandidaatide näol saaksime valida konkreetset inimese, mitte erakonna poolt antud valimislubadust. Konkreetse inimese puhul on ka vastutus otsesem – ei saa apelleerida erakonna poliitikale ja kandidaat saaks sõltumatult esindada oma valijate huve tegemata kompromisse erakonna nimel. Kui täna utoopilisena tunduv mõte, ainult üksikkandidaatidest koosnevast Riigikogust tõeks saaks, kaoks automaatselt ka olukord, kus opositsiooni kuuluvad tublid inimesed „lülitatakse välja” ja nende rolliks jääb koalitsiooni tööd segada. Kui seda olukorda vaadelda matemaatiliselt siis täna 101 liikmest 40 ei ole kohustatud kaasa mõtlema, seega Riigikogu potentsiaalist on kasutuses vaid ca 60% kui nüüd võtta arvesse, et see 40% kulutab oma aja sellele, et ülejäänud 60%-le rumalaid küsimusi esitada ja tööd segada siis halvimal juhul saab riigi juhtimisega tegeleda vaid 20%. N: Riigikoguliige X esitas kaitseministrile küsimuse, et kas Herman Simm-i spiooniskandaaliga seoses võisid Vabadussamba joonised sattuda „valedesse kätesse” ja kaitseminister pidi küsimusele vastama.

Riigikogu liikme palk. Erinevalt üldisest arvamusest, et Riigikogu liikme palk on liiga suur arvan, et tegelikult ei ole. Pigem vastupidi. Kui me tahame Riigikogusse tippjuhte, mitte tuttavaid telenägusid siis peaks Riigikogu liikme tasu koos igasugu hüvitistega olema suurusjärgus 100 000 krooni. Väiksema summa puhul ei pruugi tippjuhid kandideerida. Kujutagem ette, et mõne suurfirma tegevjuht või nõukogu esimees, kes saab täna palka ca 100 000 krooni sooviks ka midagi riigi heaks teha ja Riigikogusse kandideerida. Tänase Riigikogulase palga puhul peaks ta langetama oma elustandardit 50% – kas ei ole mitte palju. See võib olla põhjus, miks Riigikogus on palju neid,  kelle jaoks on sealne palk kui kingitus kuid potentsiaal jääb töötasule alla ning vähem neid kes tõesti võiksid mujal teenida rohkem aga missioonitundest teevad riigimehe rasket ja tänamatut tööd (töö on küll tänuväärne kuid täna pigem siunatakse riigimehi kui kiidetakse).

Informeerimise kohustus. Miks ei võiks kõigil 101-l olla kohustus pidada ajaveebis oma päevikut Riigikogu liikmena tehtu kohta, et valijad saaksid ülevaate kas nende „mees” teeb lubatud tööd. Täna on liikmeid kes annavad oma esindatavatele tagasisidet ja neid kes seda ei tee. Ajaveebi pidajaid on kordades vähem kui neid kes seda ei tee. Miks nad siis ei pea päevikut – võimalik, et neil ei olegi midagi kirjutada, sest nad ei tee sisuliselt midagi.

Konstruktiivsuse nõue. Riigikogu töökorralduse osas võiks kasuks tulla konstruktiivsuse nõue ehk lihtsalt teiste väljakäidud ideede valimatu kritiseerimine ja halvustamine ei oleks lubatud. Kui on parem ettepanek siis palun kui paremat ettepanekut ei ole siis on senine ettepanek parim ja kõik. Täna kulub koalitsioonil palju energiat sellele, et pareerida opositsiooni rünnakuid, mis on tihti paljasõnalised stiilis „ei saa hakkama” ilma paremat lahendust pakkumata.

Tagasikutsumise võimalus. Parimal viisil oleks see mõte  rakendatav täielikult elektroonse valimissüsteemi korral, kus kandidaadi valijad saaksid ise oma kandidaadi häälteenamusega tagasi kutsuda. Valimised oleksid endiselt salajased kuid süsteem suudaks tuvastada, kes keda valis. Selline võimalus paneks Riigikogu liikmele ka reaalse vastutuse oma tegude eest.

Valimiste rahastamine. Igasugune reklaam võiks olla keelatud ning igal kandidaadil oleks võimalik ühekordselt saata valijatele oma platvorm. Platvormi üldine formaat võiks ka olla ette antud – ehk sisuline osa oleks kohustuslik. Sellisel juhul oleks vaja viia 1,4 miljoni inimeseni 1 kord materjalid,  mis on kordades odavam kui tänased valimiskulud. Võrdsem oleks selline rahastamisskeem kindlasti kuna ei oleks võimalik valimisi võita suurema rahakotiga vaid loeks ainult sisuline külg ja kõigil sh. üksikkandidaatidel oleks võrdsed võimalused.

Intelligentsuse nõue. Seda mõtet võib olla keeruline realiseerida kuid usun, et asjast oleks kasu. Meil on ülikoolide juures kindlasti piisav kompetents, kes suudaksid koostada „testi” millega mõõdetakse tulevaste kandidaatide emotsionaalset intelligentsust ja muid saadiku tööks elementaarseid oskusi. Selline test välistaks Riigikogus „vabadussamba küsimused” samuti suudaksid inimesed oma emotsioone kontrollida ning omavahelises suhtluses ei peaks keegi aegajalt meelde tuletama, et oleme ikka sõbrad edasi. USA-s on näiteks presidendi administratsiooni kandideerijatel kohustuslik kiirlugemisoskus, mis on arusaadav, sest tavalugeja ja kiirlugeja lugemiskiiruse vahe on 10 korda ehk kiirlugeja jõuab lugeda sama ajaga 10 eelnõud kui tavalugeja 1.

Rahva teavitamine. Rahvast saaks samuti veel harida, mõistmaks tema poolt valitava Riigikogu liikme staatust. Täna esineb arusaamist, et Riigikogu liige on rahvast kõrgemal. Tegelikult on vastupidi Riigikogu liige on iga kodaniku poolt valitud esindaja, iga kodaniku poolt palgatud inimene ajamaks tema eest riigiasju. Kord tõstatasin naljatamisi küsimuse, et kes on peaministri ülemus ja mõni pakkus, et president. Üllatus oli suur kui pakkusin, et peaministri ülemus oled sina, juhul kui sina andsid oma hääle peaministriks olevale kandidaadile.

 

Ettevõtja – iseendale tööandja – töötaja

Ettevõtja – suudab lisaks enda pere toitmisele pakkuda ka teistele tööd ning leiba. Ettevõtja on ettevõttesse paigutanud oma isikliku vara kapitali näol, riskides ettevõtlusriski läbi oma isikliku varaga. Investeerinud ettevõtmisesse oma vaba aega, sest tihti ei ole ettevõtja tööpäevad 8 tunnised vaid 24 tunnised, kuna oma ettevõtte käekäigule ja selle arendamisele mõeldakse pidevalt. Ettevõtja riskib ka oma mainega, sest millegipärast ei tehta vahet „ausal” ja pahatahtlikul pankrotil. Tekib küsimus – milleks? Arvate, et soovist teenida hiigelkasumeid tõstmaks oma elujärge. Võimalik – kuigi ma usun, et on ettevõtjaid, kellel ei ole vahet, kas tema isiklikul pangaarvel on 10 või 50 või 100 miljonit krooni. Ühel hetkel ei määra see enam elukvaliteeti. Usun, et need ettevõtjad võtavad selle riski ja vastutuse soovist midagi edendada ja antud juhul on selleks ettevõte.

Siinkohal ongi pisut solvav üldine retoorika kus ettevõtja oleks justkui vampiir, kellega tuleb võidelda. Isegi uudistes räägitakse „töötute armeest” – kas Hr Taliga on siis, selle armee kindral? Räägitakse töötajate streigist – aga tööandjate streik? Mis siis kui ettevõtjad otsustavad, et hakkavad streikima kuna töötajad ja riik ei suhtu neisse piisava lugupidamisega, ei hinda piisavalt nende panust . Panevad lihtsalt ettevõtted seisma ja kõik. Uskuge mind vähe on ettevõtjaid, kelle isiklik elustandard halveneks kui nad enam ettevõtlusega ei tegeleks.

Iseendale tööandja – suudab ise välja mõelda kuidas endale elatist teenida ja teenib ise oma leiva. Riigi seisukohast igati tänuväärne tegelane, ei koorma tööturgu, loob lisaväärtust, maksab makse. Täna on paljud iseendale tööandjaid valinud ettevõtlusvormiks osaühingu, mille kaudu ennast teostatakse. Seetõttu võib neid vahel ettevõtjatega segamini ajada. Iseendale tööandja on ehk kõige stressivabam tal ei ole tööandjat ega töötajaid ta on iseenda peremees vastutab ainult iseenda eest.

Töötaja – teeb teisele isikule tööd alludes tema juhtimisel ja kontrollile saades töö eest tasu (Töölepinguseaduse §1 lg 1) Teoorias lihtne ja mugav. Ettevõtjal on pakkuda tööd ja palka töötajal on vaja tööd ja palka. Praktikas läheb asi keerulisemaks, sest vahel ei taha töötaja endale tunnistad, et ettevõtja on tema eest mõelnud välja mida on vaja teha, kuidas seda teha, kas see ära tasub, kellele seda pakkuda loonud võimalused ja töötajal ei ole muud vaeva kui ainult tulla ja teha. Olete kunagi kuulnud, et töötaja kirub oma ülemust? Mina ka ei ole, sest kuidas ta saakski kiruda kedagi, kellest sõltub see, kas tal on midagi perele lauale panna või mitte ja milleks kiruda – kõigil on alati võimalus leida parem töö või hakata ise ettevõtjaks.

Miks siis jookseb see nähtamatu rindejoon tööandjate ja töötajate vahel. Ma arvan, et see võib olla okupatsiooniaegne igand, sest siis oli vist tööandja tagant varastamine-virutamine ja tööandjaga võitlemine justkui rahvussport. Inimesed ei ole lihtsalt kiirete muutustega harjunud ja vana taak lohiseb pika sabana järgi. Või on põhjuseks kiire majanduskasv ja jõgedena voolanud odav laenuraha, mis on lubanud inimestel ühtäkki tunda ennast sellena, kes nad tegelikult ei ole ja sealt ka vaenulik suhtumine ettevõtjasse kui tööandjasse.

Põhjanaabrite juures on suhtumine tööandjasse oluliselt lugupidavam ja seetõttu ei saagi tihti Soome ettevõtjad Eestis tööd pakkudes aru, et milles küsimus. Olen kuulnud mitmetelt Soome ettevõtjatelt nurinat Eesti töö kultuuri kohta, et tahetakse palju palka ebaefektiivse töö eest ja siis ka nurisetakse.

Üks põhjuseid on kindlasti vahepeal tekkinud tööjõupuudus kuud isegi kvalifitseerimata tööjõud sai endale lubada töökoha valimist ja hooletut suhtumist. Usun, et olukord muutub ja ettevõtjad ja töötajad leiavad ühise keele kuidas teineteisele kasulikud olla. Ettevõtjad ju soovivad luua töökohti arendada oma ettevõtet ja seal töötavaid inimesi, kes on tänulikud saavad õiglast tasu ning annavad alati endast parima.